Alusta monitorist: eraldusvõime ja värskendussagedus
Videokaardi valik algab monitorist, mitte kaardist. Mida rohkem piksleid ekraanil on, seda rohkem tööd peab videokaart iga kaadri jaoks tegema. Full HD ehk 1920 x 1080 on umbes 2,1 miljonit pikslit, QHD ehk 2560 x 1440 umbes 3,7 miljonit ja 4K ehk 3840 x 2160 umbes 8,3 miljonit, seega nõuab 4K sama kaadrisageduse jaoks ligikaudu neli korda rohkem arvutusvõimsust kui Full HD. Teine pool on värskendussagedus: 60 Hz monitorile pole mõtet ehitada kaarti, mis jõuaks palju kõrgemale, aga 144 Hz või 165 Hz ekraan näitab sujuvust ainult siis, kui kaart suudab sellele lähedale jõuda. Pane seega kõigepealt paika, millisel eraldusvõimel ja sagedusel mängida tahad, ning vali kaart selle eesmärgi järgi. Kui monitori vahetus on plaanis, arvesta tulevase ekraaniga.
QHD või 4K: mida see videokaardile tähendab?
QHD on paljude jaoks praegu kõige tasakaalukam mänguresolutsioon: 27-tollisel ekraanil on pilt märgatavalt teravam kui Full HD puhul, kuid koormus jääb tunduvalt väiksemaks kui 4K korral. Kesktaseme ja ülemise keskklassi kaardid on sageli just selle jaoks loodud. 4K monitor annab kõige teravama pildi, kuid kõrgete seadetega mängimiseks on vaja tippklassi kaarti või tuleb kasutada skaleerimistehnoloogiaid nagu DLSS, FSR või XeSS, mis renderdavad pildi madalamal eraldusvõimel ja skaleerivad selle üles. Need tehnoloogiad on kasulikud, kuid toetus sõltub mängust ja kaardi tootjast, nii et kontrolli enne, kas sinu mängud neid toetavad. Kui kasutad 4K ekraani peamiselt töö ja filmide jaoks ning mängid harvem, võid mängudes ka madalamat eraldusvõimet või seadeid kasutada.
Kui palju videomälu (VRAM) on vaja?
Videomälu hoiab tekstuure, varjukaarte ja muid andmeid, mida kaart kaadri joonistamiseks vajab. Kõrgem eraldusvõime ja kõrgemad tekstuuriseaded suurendavad mäluvajadust, samuti kiirtejälitus ja kaadrite genereerimine. Kui VRAM saab täis, peab kaart andmeid süsteemimälust tooma, mis on palju aeglasem, ja see väljendub hangumiste ning tekstuuride hilinenud laadimisena. Praegu on 8 GB Full HD jaoks alampiir ja uuemates mängudes tuleb sellega tekstuuriseadeid tihti alandada. QHD jaoks on 12 GB või rohkem kindlam valik ja 4K jaoks tasub vaadata 16 GB ja suuremaid kaarte. Pea meeles, et ainult mälu maht ei tee kaarti kiiremaks: sama graafikakiibiga kaartidest on suurema mäluga versioon parem pikemas plaanis, kuid nõrgem kiip suurema mäluga ei asenda tugevamat kiipi.
- Full HD: vähemalt 8 GB, parem 12 GB
- QHD: 12 GB või rohkem
- 4K: 16 GB või rohkem
Toiteplokk: võimsus ja pistikud
Videokaart on enamasti arvuti suurim voolutarbija, seega kontrolli toiteplokki enne ostu. Kaardi tootja märgib tehnilistes andmetes soovitusliku toiteploki võimsuse ja see arvestab juba tavalise protsessoriga süsteemi, nii et ära jää sellest allapoole. Võimsuse kõrval on sama tähtsad pistikud. Paljud kaardid kasutavad üht kuni kolme 8-kontaktilist PCIe toitepistikut, uuemad võimsamad mudelid aga 16-kontaktilist 12V-2x6 pistikut, mida varem tunti nimega 12VHPWR. ATX 3.0 või 3.1 toiteplokil on see kaabel tavaliselt olemas, vanemaga tuleb kasutada kaardiga kaasas olevat adapterit. Ühenda iga 8-kontaktiline pesa eraldi kaabliga, kui võimalik, ja lükka 12V-2x6 pistik lõpuni sisse. Kvaliteetne toiteplokk annab ka varu tulevikuks, kui plaanid hiljem võimsama kaardi vastu vahetada.
Kas kaart mahub korpusesse?
Kaasaegsed videokaardid on pikad ja paksud ning valesti arvestatud pikkus on üks levinumaid probleeme uue arvuti ehitamisel. Leia kaardi tehnilistest andmetest pikkus millimeetrites ja võrdle seda korpuse tootja märgitud maksimaalse videokaardi pikkusega. Arvesta, et esipaneelile paigaldatud vedelikjahutuse radiaator või ventilaatorid võivad seda ruumi vähendada ja korpuse tootja annab vahel kaks eri arvu. Teine mõõt on paksus ehk mitu laienduspesa kaart enda alla võtab: kahe ja poole või kolme pesa paksune kaart võib katta all asuvad M.2 pesad või teised laienduskaardid. Väikeses Mini-ITX korpuses tuleb kontrollida ka kaardi kõrgust ja toitepistiku asukohta, sest kaabel vajab külgpaneeli ees ruumi. Raske kaardi puhul tasub kasutada kaasasolevat tuge, et emaplaadi pesa ei painduks.
Protsessori ja videokaardi tasakaal
Videokaart ja protsessor töötavad koos: protsessor valmistab ette iga kaadri mänguloogika ja käsud, videokaart joonistab pildi. Kui protsessor on liiga nõrk, jääb võimas kaart osaliselt jõude, eriti madalal eraldusvõimel ja kõrge värskendussagedusega e-spordimängudes. Kõrgemal eraldusvõimel, näiteks QHD ja 4K korral, liigub koormus rohkem videokaardile ja protsessori mõju väheneb. Seepärast sobib Full HD kõrge sagedusega mängimiseks tugevam protsessor, aga 4K arvutis tasub suurem osa eelarvest anda videokaardile. Vanemat arvutit täiendades kontrolli ka emaplaadi PCIe versiooni: kaasaegsed kaardid töötavad vanemas pesas, kuid mõned kitsama liidesega mudelid kaotavad vanemal PCIe versioonil rohkem. Konfiguraatoris näed, kas valitud osad sobivad omavahel kokku.